Lähemalt

Marie Pullerits, koreograaf:

Miks just linnud ja linnulikkus? Erinevate ajastute ning kultuuride mütoloogias ja kirjanduses on lind olnud universaalselt esinev kujund, mida seotakse sümboolsel tasandil sageli just inimhingega. Mind on pikemat aega köitnud lind kui metafoor inimloomusest, mis näitab maailma ning inimesi haprana ja muutlikuna ning linnulikkus kui füüsiline kvaliteet, mis võimaldab luua võrdlust samade joontega inimlikkuses. Püüdsin koreograafiat ja liikumissõnavara luues seda kujundimaailma kehastada, mitte imiteerivalt illustreerida.

Tantsulavastuse muusika lõi Mingo Rajandi spetsiaalselt käesoleva töö jaoks. Teadsin, et soovin valdavalt keelpillidelt kõlavat instrumentaalmuusikat, mis toetuks Rajandi varasemale stiilile, ent suurem osa muusikast sai loodud koreograafiaga paralleelselt. Mind on köitnud Rajandi heliloomingu puhul selle tugevalt isikupärane karakter ja teataval määral isepäine muusikaline natuur, mis ühendab kompositsioonilise korrapära spontaanse energiaga ning lüürilise meeleolu müstiliste kõladega. See kõik sobitus ka minu nägemusega linnulikkusest ning selle kujundimaailmast ning võimaldas luua lavastusele sobivalt iseloomuliku omailma.

 

Mingo Rajandi, helilooja:

Koreograafi ja tantsijatega parallelselt töötamine on olnud põnev protsess. Üritasin tajuda nende mõtteviisi, harjuda nende töömeetodiga ning taibata, mida nemad muusikalt ootavad, et selle järgi oleks inspireeriv tantsida. Kuidas ühildada tantsu- ja muusikakeelt nii, et see rõõmustaks mind heliloojana, kuid jätaks tantsijatele piisavalt ruumi ja toetaks neid liikumises ilma liigse pealetükkivuseta.

Lind kui vabaduse sümbol on vist igat kunstnikku või üldse igat inimest inspireerinud. Nii ka mind. Muusikat luues vaatlesin mina linnulikkust pigem seestpoolt, linnu enda perspektiivist. Mis tunne on olla väike ja habras, aga näha sealt kõrgelt laia maailma hoopis suuremana kui meie, inimesed, iial suudame. Inimene jääb aegade lõpuni unistama tiibadest. Kui talle need selga ei kasva, leiab ta teistsuguseid viise lendamiseks.

 

“Olen väga tänulik Mariele, et ta avas minu jaoks uue maailma.”

Õhtu teises pooles annab Avarus Ensemble kontserdi.

Meie jaoks on see väga eriline õhtu, sest esmakordselt kuuleb siiani ansambli põhilise helilooja Mingo Rajandi muusika kõrval ka uhiuusi teoseid teistelt autoritelt. Tunnustatud helilooja ja kitarristi Robert Jürjendali teos “Valguse välgatav viiv” Doris Kareva tekstile ning virtuoosse klarnetisti ja ekstravagantse helilooja Meelis Vindi “Cantos Rodados” on spetsiaalselt selleks puhuks tellitud.

Rohkem Avarus Ensemble’i kohta: avarusmusic.com/avarusensemble
Piletid 15/10 saadaval Piletilevist ja tund enne algust kohapealt